Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide segamisel teatud vahekorras. Tema tihedus 15 C juures on 800…845 kg/m3.

Kütuse madalatemperatuurilisi omadusi iseloomustatakse hägustumispunkti, fitreeritavuspunkti ja hangumispunktiga. Hägustumispunktis tekivad diislikütuses parafiinikristallid, diislikütus muutub häguseks ja kaotab läbipaistvuse. Hangumispunktis kaotab kütus voolavuse ja ei ole enam pumbatav. Filtreeritavuspunkt ehk külmfiltri ummistumispunkt on temperatuur, mille juures filter veel ei ummistu parafiini

Diislikütuse üks oluline kvaliteedinäitaja on selle väävlisisaldus. Väävlit püütakse diislikütuse valmistamisprotsessis eraldada nii põhjalikult kui see on majanduslikult võimalik ja otstarbekas. Diislikütuse väävlisisalduse alandamine vähendab  vääveloksiidide sisaldust heitgaasides.

Vastavalt Maksu- ja Tolliameti informatsioonile jääb alates 01.01.2015 ainsaks kasutatavaks erimärgistatud vedelkütuseks eriotstarbeline diislikütus (nn sinine kütus), mida on edaspidi lubatud kasutada vaid:

• põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas (NB! Siia ei kuulu teraviljakuivatid, k.a mobiilsed);
• kutselisel kalapüügil;
• kütmiseks (s.h teraviljakuivatites) ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks (seda kuni 01.05.2015, so kütteperioodi lõpuni).

Reisijate ja kaupade raudteeveol ning Eesti vetes toimuvas laevaliikluses (va kutselisel kalapüügil) ei ole eriotstarbelist diislikütust edaspidi enam kasutada lubatud.

Alates 01.05.2015 ei ole eriotstarbelist diislikütust lubatud edaspidi kasutada ka kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks.